Pulgoja linnujaam

Rästas-roolind

Nutimääraja

Linnujaam

Pulgoja linnujaam

Linnujaam

Võrguliin roostikus

Veis

Pull

Rannaniit

Rannaniit

Pulgoja linnujaama ei juhata ühtegi silti ega vii kattega teed. Ei leia internetistki täpset asukohakoordinaati. Ometi on kohale jõudmise valem lihtne. Otsi ortolt ämblik roostikus ja mine läbi kolme karjakopli kuni rannaniit asendub roostikuga. Lihtne! – kui just pullil ei tule tuju üksikut matkajat lähemalt uurima tulla.

Advertisements

Venemaa kalakotkad

Kalakotka rõngad

Järjest loe!

Kalakotka pesa

1+1≠2

Põdra sarv

Trofee

Jõgi

Veetakistus

Kalakotka pesa

Natukene jääb puudu

Kalakotka pesa

Kuningas on kodus

Kalakotka pesa

Kindlussaar

Kalakotkas

Esimene

Kalakotkas

Tervitus

Kalakotkas

Alumiinium

Kalakotka pesa

Keset sood

Venemaa viieaastase projekti viimane retk viis kalakotkaste pesitsusedukust kontrollima. Esimese täispika päeva hommikul valati lauale kaks kotitäit punaseid ja siniseid rõngaid ning ootused poegade arvule olid suured. Reaalsus osutus natukene tagasihoidlikumaks – vähemalt minu jaoks. Kokku sain ma uurida 24 pesa sisemust, kuid nägin vaid 20 poega, kellest rõngad said jalga seitse. Rõngastatute väikese arvu tingis tõik, et nn droonitiimi liikmena külastasin ma peamiselt pesapuid, mida ronida ei saa. Sellest hoolimata tuli iga pesa juurde ausalt kohale vantsida. Kalakotkaid eemalt drooniga õrritada ei tasu!

Kured läinud

Pesa

Varisemisohtlik

Pesa

Rohtu kasvanud

Kanakull

Esimene julge

Must-toonekurel läheb Eestis kehvasti. Kui praegune trend jätkub võib peatselt edukate pesade kokku lugemiseks piisata vaid kahe mehe sõrmedest. Pole siis imestada, et nö ajaloolisi territooriume kontrollides nägin vaid tühje kurepesi. Linnud on kadunud sealt, kus nad kümmekond aastat tagasi edukalt pesitsesid, kuid niikaua kui need väikesedki vanametsatükid pesade ümber püsivad on vähemalt võimalus, et kured tagasi tulevad.

Lehterämblik

Lehterämblik

Kodulävel

Lehterämblik

Lehterämblik

Tundus, et täna on hea päev raudkulli pesi otsida, aga ei olnud. Kahest eelmise aasta kindlast pesakohast ei leidnud midagi – isegi murdeid mitte – ja otsimise ind kadus ruttu. Heinamaal hommikupäikeses peesitada ja lehteräblikuga tõtt vaadates oli märksa mõnusam jaaniväsimust puhata.

Jaaniaja üheksa õit

Kahkjaspunane sõrmkäpp

Kahkjaspunane sõrmkäpp, Dactylorhiza incarnata

Kollakas sõrmkäpp

Kollakas sõrmkäpp, Dactylorhiza incarnata subsp. ochroleuca

Vööthuul-sõrmkäpp

Vööthuul-sõrmkäpp, Dactylorhiza fuchsii

Harilik käoraamat

Harilik käoraamat, Gymnadenia conopsea

Kärbesõis

Kärbesõis, Ophrys insectifera

Kahelehine käokeel

Kahelehine käokeel, Platanthera bifolia

Pruunikas pesajuur

Pruunikas pesajuur, Neottia nidus-avis

Kaunis kuldking

Kaunis kuldking, Cypripedium calceolus

Suur käopõll

Suur käopõll, Neottia ovata

Jaaniaja rahvatarkus soovitab tuleviku nägemiseks korjata üheksast erinevast õiest lillekimp ja see padja alla panna. Et asi liiga lihtne ei oleks “korjasin” ainult orhideesid. Väikeste mööndustega – üks alamliik ja kaks õitsemise lõpufaasis võrset – sain üheksa kilomeetrise jalutuskäiguga üheksa käpalist kokku. Pikemalt otsides oleks ehk ka üheksa erinevat õitsevat liiki kogunud, aga harulduste pärast mitukümmend kilomeetrit maha sõita ei tahtnud. Nüüd veel ainult vaja uurida, kas nutiajastul võib lillekimbu asemel padja alla ka lillepiltidega mälukaardi panna…

Suured kotkad

Merikotkas

Oрлан

Tee

Tee-ehitus vene moodi

Tee

Ka nii võib

Raba

Asustamata

Raba

Kalakotka pesaotsingud

Raba

Järvega rabasaar

Laager

Laager

Merikotkas

Õde-venda

Sinikael-part

Pardipere

Tee

Talitee suvel

Mets

Põlismets

Pesa

Ekstreemne pesa

Sääsed

Mõni sääsk

Suurte kotkaste – merikotka ja kaljukotka – pesitsusedukuse seire on täies hoos ning lisaks Eesti kotkastele käisime koos kohalike meestega piilumas ka Venemaa linde. Ega kotkad tea, et riigipiirist passita üle käia ei tohi ning mõni “meie lind” on kolinud Venemaale ja mõni “nende oma” jällegi Eestisse.

Jõe suudmes

Kuldhänilane

Kuldhänilane, Motacilla citreola

Roohabekas

Roohabekas, Panurus biarmicus

Merikotkas

Merikotkas, Haliaeetus albicilla

Lambahänilane

Lambahänilane, Motacilla flava

Metskits

Metskits, Capreolus capreolus

Meri

Läbimurre

Ühest hommikust mere ääres jäi väheseks ja võimaluse avanedes tegin ka teise loenduspäeva jõe suudmes. Seekord alustuseks põhjatud mudaväljad ning lõppu liivamadalad ja hõre roog. Pole kahtlust kumba maastikku ma eelistan.

Mere äärde

Meri

Merevaade

Meri

Liivamadal

Võhumõõgad

Võhumõõgad

Raudkull

Raudkull, Accipiter nisus

Piisab ainult kui õigetele inimestele mainida, et pole sel aastal mere äärde saanud ning kohe organiseeritakse linnuloendus-matk jõe suudmesse. Varahommikul mõnus jalutuskäik veepiiril ja hilishommikul rühmamine roostikus, kus sai ruttu selgeks, et võhumõõkade ilu varjab vastikult märgi auke.

Kaitske metsa

Lank

Hiireviu pesapuu

Kui metsatukast tee serva jõudsin peatus minu kõrval üks auto. Selle juht oli märganud mul kaelas rippuvat fotoaparaati ja kõnetas mind. Tema sõnum oli lihtne: “Tehke midagi, et see mets kaitse alla võetaks, sest siin elab kakk!” Peale mõnd täpsustavat küsimust oli selge, et jutt käib seal lähedal taluhoovis elutsevast kõrvukrätsust, kes Eesti röövlindudest ühena vähestest ei kuulu kaitse alla. Tegelikult pole aga suurt vahet, kas liik on kaitsealune või mitte, sest vaid kotkapesade juures tekib automaatne kaitsetsoon. Nii ei jäänudki mul muud üle kui kohalikule selgitada, et see kas metsa raiutakse või mitte sõltub ainult metsa omanikust – antud juhul siis erametsa omanikest.

Punktide kogumine

Räästapääsuke

Kaunis kodu

Põldtsiitsitaja

Põldtsiitsitaja, Emberiza hortulana

Lõopistrik

Lõopistrik, Falco subbuteo

Mets-lehelind

Mets-lehelind, Phylloscopus sibilatrix

Mõni kogub liigipunke, mõni aasta punkte – mina kogun loenduspunkte. Punktloenduse tänavused tegijad olid pesade juures kilkavad raudkull ja lõopistrik, põllumaal tiirutavad roo-loorkull ja hiireviu ning muidugi kaks ennastunustavalt laulvat põldtsiitsitajat.