Saaremaa lõunarannik

kaart

Saaremaa lõunaranniku matk, 2022

Saaremaa lõunarannikuga tutvumist alustasime täpipealt samast punktist, kus jaaniaegne põhja- ja lääneranniku matk Sõrve majaka all lõppes. Siluri pankade asemel võis oodata madalaid lahesoppe ning roostunud/rohtunud kaldaid, sekka veidi ka kiviklibuseid randu. Tuntumateks teemärkideks ilmselt Salme, Abruka ja Viirelaid.

Salme viikingilaevade leiukohta liikudes tekkis mõte uurida iidset veeteed piki Salme jõge, mis eraldab Sõrve säärt ülejäänud Saaremaast, kuid see jäi järgmiseks korraks. Täpselt nagu jäi järgmiseks korraks ka osalemine Abruka meremaratonil. Olime õigel päeval õigel saarel, aga meie tee ei viinud mitte Kuressaarde 1. maratoni starti vaid hoopis ida poole Allirahule hülgeid vaatama.

Pikkadel ületustel, mil ainsaks teetähiseks mõni kauge horisondil paistev meremärk, sai proovida nii vaimu kui füüsist. Kui vaimu poolelt 15 km ning kaks pool tundi aerutamist minus erilisi tundeid ei tekitanud, siis kümmekond kilomeetrit grööni aeruga avas silmi küll – austus neile, kes gröönikaga suudavad nn euroaeruga võrdväärses tempos liikuda! Mina ei jäänud maha ilmselt vaid seetõttu, et oli neid, kel just nimelt pikk ületus pea veidi sassi ajas. Õnneks mitte jäädavalt.

Ring ümber Saaremaa näitas, et kuigi tegu on maailma mõistes tibatillukese saarega, siis ilusaid paiku ja puutumatut rannajoont, mida avastada, on seal rohkem kui ühe-kahe nädalaga läbi jõuab uurida. Kunagi sooviksin tänavu avastatud pärleid kindlasti pikemalt imetleda.

süstad

Sissejuhatus aerutamistehnikatesse

 

süstad

Salme jõel

 

süstad

Sillerdus

 

sadam

Abruka sadam

 

süstad

Teekond Allirahule

 

süstad

Kaubalaev

 

süstad

Paradiisisaar

 

süstad

Vöörilained

 

süstad

Praamijärjekord

Tagasi ABC juures

Sõber küsis minult kord süstasõidu kohta: “Kas sulle ei tundu, et on need, kes kogu aeg ainult harjutavad ja siis on need, kes päriselt matkamas käivad?” Olin kimbatuses, sest minu arvates on nauditava ja ohutu matka eelduseks korralik süsta valitsemise oskus, rääkimata päästmiste jm intsidentidega toimetulekuks vajalikest teadmistest. On väga suur vahe, kas süsta liikumist kontrollin mina või olen ma kõigest reisija tuule ja laine meelevallas. Harjutamata selleni ei jõua.

Ujuja päästmist olen reaalsetes matkaoludes teinud vaid korra (olin lihtsalt lähim, kes sai aidata), kuid alates mõne aasta tagusest ABC koolitusest, olen vee peal olles iga kord proovinud tegeleda mõne süstasõidu tehnilise nüansiga (seekord saavutada ninatüüri ajal stabiilset tugevat asendit). Seda mitte ainult nn koolitustel vaid eranditult igal matkal. Alati on midagi, mille kallal tööd teha.

Nüüd peale ohtraid koolitusi ja sadu matkakilomeetreid taaskord algajate grupi ABC koolituse juures viibides hakkasin mõtlema, et mis on need näpunäited, mis mulle veel olles kõige sagedamini meenuvad. Proovisin koolitus koolituse ja matk matka haaval nimekirja koostada. Lõpuks jõudsin aga tõdemuseni, et tugev asend (“küünarnukk jõu taga”) ja/või korralik keha pööramine on mingil viisil peaaegu alati esindatud. Ülejäänu on olnud juba enesekindluse kasvatamine ja lihasmälu treenimine väikeste teoreetiliste rosinatega. Mina olen küll harjutamise usku.

süstad

Edasiaerutamise töötuba

süstad

Veel on soojem

süstad

Parve moodustamise töötuba

süstad

Kallutamise demonstratsioon

DSCN_22071736_36

Kesse pank

Saaremaa põhjarannik

kaart

Siluri pankade matk, 2022

Saaremaa põhjaranniku ekspeditsioon – kõlav nimi ühele süstamatkale! Tegelikult ristisime matka juba esimesel päeval ümber Siluri pankade matkaks. Algus Virtsus ja lõpp Sõrve sääre tipus (kokku 228 km seitsme päevaga) oli palju enamat kui lihtsalt Saaremaa põhjarannik. Kogu matka kulgesime pangalt pangale rütmis uudistades mere poolt vähemalt paarikümmet suuremat ja väiksemat panka. Meeldejäävamaiks olid vast Kesse pank oma lookuusiku ja Katri pank kivististerohkusega, kuid omamoodi huvitavad olid ka kõik ülejäänud. Saaremaa rannik Ninase pangast Elda pangani on kindlasti üks ilusaimaid kohti aerutamiseks ja väärib eraldiseisvat rahulikumas tempos matka, et oleks aega ja võimalust pikemaid jalgsiretki teha. Avastamist seal jagub – peale geoloogiliste väärtuste ka botaanilisi ning zooloogilisi. Lühikeste jalasirutus- ja söögipauside ajal nägin muuhulgas üheksat liiki orhideesid, millest mõned mandril küllaltki haruldased, lisaks teisi huvitavaid liike tuhkpihlakast kroonliudikuni. Linnumaailmast sai binoklisse püütud merikotkaid ja naaskelnokkki ning hülgelesilas jälgitud sajakonna imetaja eeskujulikku logelemist.

Pikal matkal tekivad paratamatult omad naljad ja folkloor. Ei pääsenud sellest meiegi. Juba esimestel päevadel sai selgeks, et otsus alustada Virtsust tähendas aerutamist paremal juhul külg-, halvemal juhul vastutuules. Seega sai sujuvalt asutatud “Vastutuult matkajate Klubi” ning arutatud ärimudeli jätkusuutlikkust – kas leidub piisavalt hulle, kes maksavad selle eest, et neid piitsa ja präänikuga vett kühveldama sunnitakse? Samas, meie aerutasime vastutuult (kuigi oleks võinud sõita Sõrve, et kogu matk taganttuules kulgeda), aga Saare mehed veeretasid rannas ATV-ga suuri kivilahmakaid edasi-tagasi. Peab meeldima!

Tagasi vaadates mahtus Saaremaa matka seitsmesse päeva meeletult palju positiivseid hetki, mille põhialuseks oli kombinatsioon heast seltskonnast, Eesti parimatest matkajuhtidest ja väga heast varustusest. Kolm sooja einet päevas, sh pannkoogid pühapäeva hommikul, kuum saun veepiiril ja nagu tellitult imeline ilm ning loodus, peaks olema iga matka põhipaketis. Aitäh, Seakayaking Estonia!

inimesed

Jalutuskäik Kesselaiul

süstad

Sillerdus

süstad

Panga pank

süstad

Õhtune idüll saunaga

toit

Hommikupuder merikapsaga

lõke

Jaanivalgus

süstad

Kiipsaare majakas

süstad

Leitsak Haagilõukal

süstad

Käkisilmast kuiva jalaga läbi ei saa

süstad

Õhtukuma

meri

Maailma otsa laager

süstad

Hülgevaatlus

süstad

Viisime süstad jalutama

Aktiivne puhkus

jõgi

Tules


jõgi

Ristteel


jõgi

Jõematk

Kui loodus on hobi mitte töö võib puhkuse ajakava tihedaks kujuned. Vähemalt minul kipub nii juhtuma. Päikesetõusule vahetult eelneva ja järgneva aja olen pühendanud kaku-, rähni- ja metsiseloendustele, ülejäänud valge aja muudele põnevatele käikudele, mis enamasti on viinud metsaradadele röövlindude pesi või väärtuslikke metsaliike otsima. Seetõttu oli hea vaheldus hommikuse metsiseloenduse järel hoopiski Soomaal kanuumatkal käia – täiesti kohustustevaba pool päeva, et akusid laadida.

Metsisemängud

kuu

Loojuv kuu

värbkakk

Vilistaja

mets

Veetakistus

mets

Üleujutus

Kui kuu loojub ja raadiost hakkab kostuma Eesti hümni on õige aeg alustada mängivate metsisekukkede loendamist. Seejuures peab keskenduma kuulamisele, sest kui metsisekukke juba silmaga näha on, siis tõenäoliselt oled talle liiga lähedale sattunud ning parem on ülima ettevaatlikkusega tuldud teed taganeda. Kord juba lendu peletatud kuked külvavad omajagu segadust ning halvemal juhul läheb kogu loendushommik raisku, sest pole enam võimalik aru saada, kes kus parasjagu asus. Seega metsisemängude loendamise ajal peategelasest endasti ma pilti ei saanudki. Tuli leppida värbkaku emandaga.

Sindi kärestik

süstad

Mäest alla

süstad

Suuremat sorti seisulained

süstad

Selg ees allavoolu

süstad

Kätesoojendamise paus

süstad

Kiirkoolitus

Järjekordne süstakoolitus Sindi kärestikul, mille algul sai kokku lepitud, et loenguid ei peeta ja treeningülesandeid ei jagata. Kõik pidid silmad, kõrvad lahti hoidma tegutsedes täpselt nii rajus kärestikuosas kui neile endale mugav tundus. Veetase oli minu jaoks rekordiliselt kõrge ja vool kiire. See kokkulepe muidugi ei tähendanud, et pidevalt uusi kasulikke nippe poleks jagatud. Mina näiteks proovisin vahelduseks lainetel tasakaalu hoides või hoopis tagurpidi voolu sisenedes paati keerata alatoe asemel ülatuge kasutades. Piltlikult tähendab see, et lainele toetades ei suruta aeru mitte allapoole vaid hoopis tõmmatakse end ülespoole – natukene nagu lõuatõmbamine. Seda kõike väga kujundlikult muidugi. Igatahes, taaskord sai vaid mõne tunniga kogutud hunnik enesekindlust… kui ainult gröönipöörde selgeks saaks.

Kevadine suurvesi

jõgi

Kasari jõe ülemjooks

jõgi

Kasari jõe ülemjooks

jõgi

Roostikumustrid

jõgi

Halliste jõgi

jõgi

Halliste jõgi

Arvestades talvist lumerohkust ei ole üleujutus jõeluhtadel tänavu üllatuseks. Rekordeid küll ei lööda, aga jalgu märjaks tegemata ka liikuda ei saa. Drooniga seda muret muidugi pole.

Süstapuhkus

süstad

Stardivalmis

süstad

Rahulik kulgemine

süstad

Kataloonia süstapuhkus

kalju

Ära alla vaata!

kaljud

Tigu vs Kotkas

süstad

Koopasuu

tänav

Varane hommik

Kui eelmine aasta algas süstahooaeg veebruari lõpus Hiiumaa jääpankade vahel, siis tänavu sai alustatud märtsis nädalase süstapuhkusega Kataloonias. Eks ideena oli see peast läbi käinud ka varem, kuid võimaluse tekkide ei võtnud ma viite minutitki mõtlemiseks. Kõigepealt nimi kirja ja piletid ära osta ning küll hiljem jõuab ülemuselt puhkust küsida.

Uue aasta esimene päev

värbkakk

Värbkakk, Glaucidium passerinum

metskits

Uudishimulik

metskits

Põgenemine

Lumisel väljal metskitsi toitumas nähes jäin mõtlema – ühelt poolt oli suur tahtmine proovida neile ligi hiilida, teisalt ei tahtnud loomi häirida. Lume ja külmaga toimetulek on niigi energiakulukas. Lõpuks liikusin ikkagi 150 m peale ning jäin viimase põõsa taha ootama. Läks nagu ikka. Kitsed märkasid kahtlast objekti, üks tuli lähemalt uurima ja kui inimese kohalolek oli kindlaks tehtud, kihutasid sõralised suurte hüpetega metsa poole. Kahju, et need kohtumised alati just nii lõppevad.

Talilinnuloendus

kuusenoorendik

Kuusenoorendik

jõgi

Talve võlu

vesipapp

Peitusemäng

vesipapp

Vesipapp, cinclus cinclus

Sajujärgne hommik ei pruugi olla metoodiliselt parim aeg talilinnuloenduse tegemiseks, kuid ega see keelatud ka ole. Pealegi on värskes kohevas vatis jalutamine niisama mõnus ajaviide. Linnumelu oli kasin nii liikide kui isendite arvu poolest, sh toidumajade ümbruses, kuid vesipapp ootas tavalises kohas. Hea kui on, kelle peale loota!